Suvi on kuidagi nii ukse ees ja need ilmad ei loe. Süda tiksub ikka kuidagi sinna poole. Just kui sellised suvised laulud käivad tekiob tunne, et nüüd löön käega ja läheb nii nagu see läheb (neljanda veerandi hinded)...
             Sellised plaanid, et rõõmu pisarad lausa tulevad. Tipsil on see nädalavahetus õige sünnipäev ja plaanime koos istuda ja teha normi zombika. Homme ka plaanid olemas. Pärast trenni, kuskil 23 aeg suundub sõbrantsi sünnale ja sealt öösel koju. Hommikul vara üles ja siis oiiii kuidas teeb. Laupäeva õhtu poole Tirru poole. No ja pühapäev! Lihtsalt pole sõnu, lõpuks saan neid patsikesi juurde minna tegema. Ootan juba kannatamatult homse koolipäeva lõppu ja no see nv lihtsalt kerib niiiiiiii hullult!!!!!!!!!!!!!!!!! Päikest teile kõigileeeeeeeeeeeeeeee! :D :D :) :)