Mul
on kolm blogi kirjutamata ehk siis ma pean kolmesaja sõnalise blogi
kirjutama. Ja hetkel on kirjas kaheksateist sõna.
Siin
on vahepeal paljugi juhtuhtunud. Loovtöö sai valmis ja midagi
kevade moodi toimub õues.
Loovtööd
tegin Hiiumaal. Loovtööks oli mul tööõpetuses kott. See ei
olnudki nii raske kui ma arvasin. See võttis aega ainult kaks päeva.
Disainis on veel pudusi aga eile näiteks käisin linnas ja ostsin
koti peale kaheksa haaknõela ja kaks meetrit ketti. Täna peaksin
ketid koti külge panema. (Kette on kaks erinevat, mõlemat meeter)
Aga
nüüd tuleb jutust puudu ja mul on ainult üheksakümmeand seitse
sõna kirjas.
SADA
sõna! Kakssada veel.
Mul
on kass haige. Ma täpselt ei tea mis tal viga on aga ta oksendab ja
on nõrk. Ning jälle on mul jälle jutust puudu. Kirjas on sada
kolmkümmend kolm sõna. Kas pole põnev?
Siin
on igav. Mul tuli mõte! Ma hakkan muusikat kuulama.
Nüüd
on tunduvalt parem kirjutada. Ma kuulan laulu My Chemical Romance'i poolt nimega SING. Kahju et see bänd enam ei eksisteeri. Ei saagi
kondserdile minna. See lõpetas tegevuse 2013. aastal.
Ja
nüüd on mul kirjas sada kaheksakümmend viis sõna.
Mul
sai jutt otsa jälle. Ja mul on peaaegu kakssada sõna koos. Nüüd
on juba kaksasada kolm sõna. HURRA! Sada sõna veel vaja kirjutaada.
Nüüd
ma kuulan lauli Ichirin no hana. See on jaapani laul. Pealkiri
tähendab ainus lill. Muud ma aru ei saa. See on Bleachi kolmas algus
laul.
Ja
jälle sai jutt otsa. Hetkel on kirjas kakssada nelikümmend seitse
sõna ja tuhat viisada kaheksa kirjamärki. Tegelikult on rohkem aga
ma ei oska seda kirja panna. Sest et see koguaeg muutub. Üks sõna
annab juba kümme märki juurde. Ning nüüd on mul kirjas kaksada
kaheksakümmend kolm sõnna. Kohe on komsada täis. Oh jessas mul on
ju vaja veel seitsmekümne viie sõnaline blogi (KOMSADA sõna)
kirjutada.
paris voimas
ReplyDelete