Kuussada sõna ehk siis järele tehtud blogi

Et siis kuussada sõna. Seda on päris palju ja mul pole aimugi mida ma siia kirjutan. Loendan sõnu? Kirjutan mingeid lalusõnu? Sõnade loendamine kõlab natukene paremini, minu arust. Näiteks mul on nüüd kolmkümmend neli sõna koos. Kas pole mitte põnev? Oi nüüd on nelikümmend viis. Hurra! See edeneb! Aga ikkagi kuus sada sõna? See on ebaloogiline mul pole midagi siia kirjutada. Siis kui ma kolmesaja sõnalist kirjutasin oli mul sellega suuri probleeme. Nüüd on veel rohkem vaja kirjutada. APPI! Mu emal tuli ka küsimus miks me seda kirjutama peame, me niigi peame kahesaja sõnalisi kirjandeid kirjutama ja siis veel blogid ka. Vabandust aga mulle tõesti ei meeldi see. Mul lähevad need blogid koguaeg meelest ära ja siis pean ma siin kuuesaja sõnalisi blogisid tegema. SEE ON EBANORMAALNE! Vabandust jälle aga mina hea meelega ei kirjutaks blogisid. Sellepärast et nad lähevad meelest ära ja siis pead siin end hulluks kirjutama. Mulle lihtsalt ei meeldi see, vabandust. Ma küll saan aru et see arendab ja mis iganes aga me ju kirjutame kirjandeid ja jutte ja mida mud veel. Kas siis sellest ei piisa? Minu arust piisab küll aga järelikult õpetaja arust mitte. Vabandust et ma võbolla kedagi solvan aga ma tõesti ei taha seda blogi kirjutada. See on tüütu ja nõme. Sin seda praegu kirjutada on väga tüütu ja halb sest et mul on jube halb asend, aga ikkagi mul oli pikk koolipäev ja paju õppida ja siis ma pean siin seda blogi kirjutama. See pole üldse lõbus. Vabandust aga see on nii. See lihtsalt on nii ja sinna ei saa midagi parata. Tunduvalt parem oleks see kui meil ei oleks seda blogi. Kirjanditest piisab ju küll ja juttudest. Seda siin pole vaja.
Oi näe mul on juba kakssada kaheksakümmend üheksa sõna koos. Kas pole mitte tore? Nüüd veel kolmsada sõna. See on ju nii tore. Kas pole? Minu vastus olels, et ei ole, lõpetame selle blogide kirjutamise ära. Muidugi selle peale hakkaks õpetaja karjuma ja saaks kurjaks ja ütleks et neid on tarvis ja ära ülbitse. Ok, ma nüüd väga loodan et õpetaja koolis ei hakka pahandama.
Näe! Mul on kolmsada viiskümmend kaks sõna koos. See on juba päris palju aga kahjuks pean ma veel kirjutama. Mu käsi on väsinud. Ja ma ei taga seda enam kirjutada. Aga ma pean. See on nõme. PALUN LÕPETAGE NEED PLOGID ÄRA! Mul on nendest juba küllalt. Näe! Mul saab kohe nelisada sõna kokku! Saigi! Hurra! Kakssada veel. Nüüd mul pole enam mitte millestki kirjutada. Ma ei viitsi enam sellest kirjutada et ma ei taha blogisid enam kirjutada. All olev pilt ütlen kõik mis ma neist arvan.
Nüüd pole mul absoluutselt mitte millestki kirjutada. Ma ei viitsi ka enam ja mul on ainult nelisada viiskümmend üks sõna koos ja mul on kuutsada vaja. See on nõme. Ma ei jaksa enam. Ma ei suuda enam! Ma hakkan sõnu loendama. Mul on hetkel nelisada seitsekümmend üheksa sõna koos. Nüüd on nelisada kaheksakümmend kuus sõna. On põnev onju? Ja oi näe nüüd on nelisada üheksakümmend kaheksa sõna. VIISSADA! Sada sõna veel. See on jube! Loendame veel nüüd sõnu! Mul on koos viissada viisteist sõna. Põnev eksju? Nüüd on viissada kakskümmend kolm sõna. Sõnade loendamine on igav. Aga ikkagi teeme seda edasi. Mul on koos viissada kolmkümmend üheksa sõna. See on nii põnev. Nüüd on mul kood viissada viiskümmend üks sõna. Viiskümmend sõna veel! Hurra! Pidu! Ja nüüd on mul viissada kuuskümmend neli sõna koos. See on väga huvitav, kas pole? Nüüd on viissada seitsekümmend seitse sõna koos. Ma ei viitsi enam sõnu loendada, see on igav.
Mida ma nüüd kirjutan? Seda et ma kuulan muusakat? Ma kuulan Black Veil Brides’i. Laulu nimega Revelation. See on väga hea laul. Kuulake ka. See hakkab teile kindlasti meeldima. Tegelikult ma pole selles väga kindel, aga proovida ju võib. NII ET KUULAKE SEDA!!! Muid BVB laule ka.
Ja näe mul ongi üle kuussada sõna koos!
Pilt ka siis mida lubasin… Ei ma ei pane seda ikka siia. See on soovav ja siis solvab see blogi siin inimesi veel robkem.