Meie elu on selline, missugused on meie mõtted.

Just reedel sain teada, et olen koduarestis ja mõtlesin et nüüd tuleb küll kõige hullem nädalavahetus. Reedel ma siis midagi eriti ei teinudki, see põhjus oli ka suht ok. Tahtsin tohutult enda sugulast näha aga mind ei lastud välja ja sellest tekkis mingi skandaal. Eile ma istusin ka kodus, terve päev olin tahvelarvutis ja vaatasin filme ja sõin šokolaadi. Väga igav oli. Aga täna hommikul olin ka suht kaua voodis, sest et arvasin et täna mind ka õue ei lasta. Aga siis läksin ma isaga rääkima ja no täna mind lastakse õue aga kui ma õigeks ajaks koju ei jõua siis pean veel üks nädal kodus passima. Hetkel kirjutan siis postitust, joon shampust ja kohe vahetan riided ära ja liigun õue :)