Nonii.

Terekest jälle, pole jälle just migi kõige parem nädal olnud. Nagu ikka, mõned tunnikad, mõned kontrolltööd ning palju õppimist.Noh, reedel tuli mu parim sõbranna mulle jälle külla ,ss sai lihtsalt palju lolli mängitud koguaeg. Õudukaid seekord kahjuks ei tulnud. :/

Laupäeval varahommikul ülesse ärgates pidime käppet valmis sättima ,kuna äratuskella ei kuulnud (õnn ,et üldse ülesse ärkasime.) Kallil emal oli viitsimist mind linna viia ,niisiis viskasime sõbrantsi koju ja panime sajaga linna. Sealt läksin trenni ja kui trennis olin ära käinud läksime ema ja isaga linna sõbrale kinki ostma. Mõtlesin ,et äkki isa suudab midagi ägedat välja mõelda mis 15a. poisile meeldiks, aga ei. Ta oli sama tark kui mina, ja ega ema kah parem polnud. Lõppkokkuvõttes käisime me emaga riiete poodides ja isa oma poodides. Viimasel sekundil saime ka sõbrale kingi ostetud. Pärast seda tulin koju ja kukkusin raamatut lugema. Täna e. pühapäeval siis käisin  õhtul Mari-anni (parima sõbrantsi) juures. Vaatasime telekat,sõime granaatõuna ja naersime. Here comes the best part.. Meil hakkas lõpuks hullult igav kuna telekast ei tulnud midagi. Ta emps oli jätnud meigikoti kapi peale, ja mis sa ise arvad mis nüüd saama hakkas? :D Me kukkusime end täiega meikima nii ,et lõppkokkuvõttes meikimatta näoosa lihtsalt ei olnud. Me plaanisime nii õue minna ,aga see jäi ära kuna lõpuks me nägime nii kohutavad välja ,et lihtsalt piinlik oli. :D Me võtsime meigi maga ja tegime ennast samade assjadega veidi ilusamini korda, aga tegelikult nägime ikkagi jubedad välja. Aga ühesõnaga, põhimõte on see ,et ma armastan oma parimat sõbrantsi ta on äärmiselt tore inimene. Ta on mulle alati üli nigga ja tore olnud. :) (Äge väga imelikult mõtelge nüüd must onju.)